Nädalavahetus on veidi lihtsam- juba seepärast, et magan kauem :D Ega see muidugi regulaarse toitumise osas eriti mõistlik ole, aga mis teha- hommikusöögi pärast ei hakka ma küll spetsiaalselt varem ärkama:) Hommikusöögiks sõin omeletti peekoni ja värske salatiga. Päeval sai nädala toiduvaru poering tehtud - 40 eurot nädalaks pole vist palju kulutatud (eks mõned asjad on juba kodus olemas ka ja tõenäoliselt tuleb korra veel poodi minna, sest abikaasa saab vast esmaspäev koju ning siis tuleb söögitegemisega veidi rohkem pingutada;)). Õhtusöögi ettevalmistamiseks oli rohkem aega ning isegi küpsetasin;)
Õhtusöögiks oli vaja:
- 2 suitsukana kintsu (need poest ostetud ja polnud just kõige puhtam kraam:S)
- 2 porgandit
- pool hiina kapsast
- 200g kookospiima
- 3 muna
maitsestamiseks ürdisoola, pipart
Riivid porgandi, viiluta hiina kapsas ja aseta ahjuvormi. Punasta kana nahast, kontidest, tükeda ja aseta ahjuvormi ülejäänud asjade peale (võib ka segamini segada). Sega kokku munad, kookospiim, maitseained ning kalla ahjuvormi. Küpseta 200 kraadi juures kuni 40 minutit.
Kuna ahi oli soe, otsustasin proovida ka esimest paleo "pita leiba". Retsepti sain Paleo retseptinurgast Facebook'ist.
- 3 muna
- 180 ml vett
- 3 spl oliiviõli
- vähemalt 160 g mandlijahu
- 1 tl soodat
- 1 tl sidrunimahla
pisut soola, maitse järgi päevalilleseemneid
Vahustad muna, lisad vee, oliiviõli, sidrunimahla, pisut soola. Sooda segad mandlijahuga ja lisad siis ülejäänud koostisainetele. Segad, lisad päevalilleseemned või muud meelepärased lisandid. Kui taigen tundub veidi vedel, võib mandlijahu juurde lisada. Seejärel küpsetuspaberiga vooderdatud vormi ja ahju. 180 kraadi juures 30 minutit ja seejärel veel üks 15 minutit kui ahi seatud režiimile, mis rohkem alt poolt küpsetab.
Tulemus tuli "huvitav" - st maitse väga meeldib ja seest kuidagi ikkagi nätske. Kuna ma pole ka muidu suur küpsetaja, siis tõenäoliselt tuleks vist lisada veelgi jahu ja suht soodat. Aga ka lapsed proovisid ja neile maitses. Tuleks ikka katsetada ka neid teisi paleo leibasid.
Ühest halvast kombest olen vaikselt ka võõrutama hakanud - peale sööki oli kombeks kohe lebotama hakata, aga nüüd ikka hakkan sebima ja lebotan siis hiljem;) Töö juures üritan ka teadlikult nn ringi jalutamise pause teha- kööki veetassi täitma, niisama mõnda kolleegi tüütama :) Ja eks trenni õnnestub minna siis kui nüüd saab korralikult tööl käia, st iga päev kontoris.
Naha olukorra paranemist eriti ei märka, et sellega peaks ikkagi vist nahaarsti juurde pöörduma. Ja toitumise regulaarsust annab ka veel sättida, sest eks see olekski minu suurim võit toitumises :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar