Elu nii kiire viimasel päevadel, et pole olnud mahti blogi ligi tullagi:) Aga rahustuseks võin öelda, et olen kenasti ree peal. Toidu tegemine on juba harjumuseks saanud. Ja isegi õhtul kui abikaasa on päeval miskit valmis teinud (nt praekartulit), siis pole probleem hakata endale õhtusööki tegema (seda söövad siis vahel teised ka)- üleeile ahjulõhe lillkapsariisiga, eile kalasuppi ja pühapäeva õhtul tegin ahjukartuleid (teistele siis) ja endale mõnusalt ahjuribi värske salatiga. Kontoris on juba harjumuseks hommikul omale smuuti kokku vuristada.
Nii et kõik kenasti ja väljakutset jäänud veel nädal. Ootan põnevusega tulemusi:) Samas pean tunnistama, et selle praeguse ajaga on juba täitsa nagu harjumus värskest kraamist süüa teha. Ma ei ole kunagi eriti juurviljade, toorsalatite fänn olnud, aga võibolla ongi asi selles olnud, et pole viitsinud uurida, otsida, mida põnevat tavapärasele neist lisaks saab teha. Aga liha isu ei ole ära läinud (mõned paleo'd räägivad, et minevat üle:)) ja puhtalt rohelisest, salatitest, juurikatest ära elada ei taha:) Vot niii ära rikutud olen:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar