Kokkuvõte

Nii, väljakutse edukalt läbitud:) Ja tegelikult olen endle väga uhke, et asja kätte võtsin ja patustamata lõpule viisin, sest mul on juba loomuses kõigest kiirelt ära tüdineda. Kusjuures veidi imelik oli nö tavalist toitu süüa, noh selline tunne nagu, et patustaks- eks 30 päevaga jõuab ikkagi nii meel kui keha millegi teistsugusega ära harjuda. Enamus päevast kulgeski ikkagi paleo lainel, sest polnud lihtsalt midagi mitte-paleot teinud. Aga õhtul premeerisin end küll- sushiga, mida ma lihtsalt jumaldan:) See on ka üks põhjustest, miks minust 100% paleot ei saa- on lihtsalt toite, mis mulle väga meeldivad ja millest loobuda ei tihka. Nt. hea koorese kastmega pasta, rukkileib, sefiiritort (muidugi mitte pidevalt, aga see mu lemmik juba lapseppõlvest:)), ahjukartul(no põhimõttelisetl paleos see lubatud, vahel harva), tatar, vahel jäätis. Aga selle kuuga õppisin tõesti rohkem kokkama ja oma aju ragistama, et olemasolevatest juurikatest midagi valmis meisterdada:) Samuti ei hakanud meeldima paleo leivad ja need asendusjahud (mandli-,kookos- ja kastani)- no pole ikka nagu päris:) Mitte, et nüüd nisujahu taas majapidamises oleks, aga rukkijahu kasutan kindlasti aegajalt. Või noh, ma ei taha endale seada piiranguid- kui tuleb ikka isu päris leiba küpsetada, siis seda teen ja kui tahan kooki teha, siis võib selleks ka nisujahu olla. Või kui valmistan maitsva salati koore ja majoneesiga, et siis end kuidagi halvasti peaksin tundma. Teadlikumad on minu valikud aga kindlasti, aga see ei ole nii väga 100% pööre, sest olin ses suhtes päris tubli ka juba enne. Ja olles nüüd paar päeva söönud siis mitte-paleo asju (sushi, kartulipuder, rukkileiba), siis enesetunne on endiselt hea. Või äkki see siis veel inertsist;) Üritan jälgida siis 80/20 paleo toitumist, millest siis 80% paleo ja 20% mitte. Nt täna õhtuks tegin suure poti taas kanasuppi, millesse ei lisanud kartulit nagu enne paleot seda tegin. Ning muna, salatid ja juurikad on kindlasti mu suuremad sõbrad kui need enne paleot olid.
Aga numbritest siis;)
Kaal: 75 kg (-3,5 kg)
Puus: 105,5 cm (-2,5cm)
Vööümbermõõt: 99 cm (-5,5 cm)
Reied: 58 cm (-1cm)
Kael: 35,5 cm (-1 cm)
Rinnaümbermõõt: 112 cm (-1cm)
Rinna alt: 95 cm (-1,5cm)
Käsivars: 34 cm (-0,5cm)
KMI: 29 (ülekaal)
Et kõige positiivsemad numbrid siis kaal ja vööümbermõõt:) Kui nüüd oleks veel trenni ka paika saanud, oleks tulemused kindlasti veel paremad olnud. Arvan, et suurim kasutegur oli magusast loobumine ja üldse õhtul näksimisest loobumine. Tõenäoliselt osa ka nisujahu mitte tarbimine ning veidi äkki ka alkoholi mitte võtmine (mitte, et muidu pidu ja pillerkaar, aga nädalavahetusel sai kokku tavaliselt ikka 4-5 klaasi joodud ning kui mõni pidu, siis rohkemgi).
Julgen sellist võõrutust, puhastust küll kõigile soovitada ja juba töö juureski küsitakse, et kuidas sa seda tegid ja mida sõid, mida mitte ning kuidas suutsid. Aga eks sellise toitumise puhul ongi oluline, et oled selleks pigem vaimselt valmis ja tahan proovida. Päris paleo minust ei saa, aga tean vähemalt, mis on hea ning teeksin seda väljakutsed ka edaspidi:)

29. ja 30. päev

No lõpp läheb kuidagi niii kiiresti - ei teagi, kas ootuses, et millal see läbi saab või siis uudishimust, et mis selle tulemus on:) Või hoopis teadmine, et kui minna vaikselt tavatoitumisele, et millised "tagajärjed" sellel on.
Aga täna õhtul sai mõnusalt räimesid praetud. Algul kastsin munasse, siis kastanijahusse, aga no ei olnud kastanijahu see kõige parem selle toidu jaoks ja jätkasin siis vaid munasse kastetud räimede praadimist:) Juurde tegin lillkapsariisi sellega, mis külmkapis oli (mõned šampinjonid, muna, mis räimede praadimisest üle jäi, küüslauk, veidi peekonit).

24.-28. päev

Ei ole ma veel käega löönud, aga tundub, et see kuidagi loomulikuks muutunud ja polegi midagi väga kirja panna:) Laupäeval oli muidugi taas väljakutse - külas pakuti sushit, mis mu suuur lemmik (tõenäoliselt saab see mu väljakutse lõpetamise nö patustamiseks:)). Aga polnud hullu- sõin vetikasalatit ja olin ise kaasa teinud cuacamolet, millesse sai paprikat ja värsket kurki tippida. No tordi ampu oleks ka tahtnud, tundus nii mõnusalt mahlane ja mõnus:))))) Mõned pildid vahepeal tehtud uutest toitudest:
Portabella seened hakkliha mütsiga ja tomati-avokaado- rohelise sibula salat

Ühel õhtul sai tehtud ka magustoitu. Tegelikult ettevalmistus algas varem- sai 2 küpset banaani tükkideks lõigatud ja sügavkülma pandud. Paari päeva pärast võtsin välja, lisasin veidi astelpaju marju, mustsõstraid ja blenderdasin läbi. Täitsa jäätise moodi asi tuli:

Mõnusalt karrine kana paprika, porru, porgandiga:

21., 22 ja 23. päev

Elu nii kiire viimasel päevadel, et pole olnud mahti blogi ligi tullagi:) Aga rahustuseks võin öelda, et olen kenasti ree peal. Toidu tegemine on juba harjumuseks saanud. Ja isegi õhtul kui abikaasa on päeval miskit valmis teinud (nt praekartulit), siis pole probleem hakata endale õhtusööki tegema (seda söövad siis vahel teised ka)- üleeile ahjulõhe lillkapsariisiga, eile kalasuppi ja pühapäeva õhtul tegin ahjukartuleid (teistele siis) ja endale mõnusalt ahjuribi värske salatiga. Kontoris on juba harjumuseks hommikul omale smuuti kokku vuristada.

Nii et kõik kenasti ja väljakutset jäänud veel nädal. Ootan põnevusega tulemusi:) Samas pean tunnistama, et selle praeguse ajaga on juba täitsa nagu harjumus värskest kraamist süüa teha. Ma ei ole kunagi eriti juurviljade, toorsalatite fänn olnud, aga võibolla ongi asi selles olnud, et pole viitsinud uurida, otsida, mida põnevat tavapärasele neist lisaks saab teha. Aga liha isu ei ole ära läinud (mõned paleo'd räägivad, et minevat üle:)) ja puhtalt rohelisest, salatitest, juurikatest ära elada ei taha:) Vot niii ära rikutud olen:)

20. päev

Naistepäeva hommik...eks see oli väljakutse pigem mehele, et mida nüüd siis tuua saab ja mida mitte:) Aga no tuli poest tavalise tordi ja Rafaello karbiga (selle oli mulle laps poest valinud:)). Polnud hullu- tordilt sõin ära mustikad ja ülejäänud jäi meie pere kahele teisele naisele (tütrele:)) ja mehele. Hommikusöögi tegin ise:

Pärastlõunal müttasin aias- korda sai lillepeenar ja kuur:) Ilm oli küll päikseline ja tuuline. Õhtusöögiks valmis pikkpoiss:
- 500g mahedat veisehakkliha
- 1 suur porgand
- 1 väiksem suvekõrvits
- 1 väiksem sibul
- 2 küüslaugu küünt
- 60 ml kookosjahu
- 100 ml mandlijahu
- 1 muna
- maitsestamiseks ürdisegu, pipar, sool
Tükeldasin porgandi, suvikõrvitsa, sibula ja kuumutasin neid pannil kuniks need peaaegu pehmed. Lisasin ka küüslaugu veidi enne seda. Segasin juurviljad jahude seguga läbi, lisasin hakkliha, muna ja maitseained (ürdisegu). Sõtkusin kuniks kena ühtlane mass sai ning panin küpsetuspaberiga vooderdatud leivavormi ning küpsetasin 180 kraadises ahjus 50 minutit.
Õhtusöögi juurde tegin tomati-oliivi salatit:
- peotäis kirsstomateid
- purk oliive
- peotäis värsket basiilikut
- poole sidruni mahl
- veidi punet, pipart, soola
Lõikasin tomatid, oliivid pooleks ja segasin maitseainetega läbi. Väggga maitsev sai!

Kuna ikkagi veidi pidupäev, siis tegin mõned suupisted ka - keerasin õrnalt soolatud lõhesse värske kurgi ja virsiku viilu:

Magusat ei hakanudki tegema - ei ole need paleo magustoidud, küpsetised ikka väga minu teema, sest kui magusat tahaks, siis ikka midagi "päris" (mõni hea kook, šokolaad). Aga 10 päeva veel eduka lõpuni;)

19. päev

Hommikusöögiks sai tehtud peekoni-muna muffineid:) Vooderdasin muffinipanni augu peekoniga, lõin sisse muna, maitsestasin soola ja pipraga ning 200 kraadisesse ahju 30 minutiks. Väga hea amps oli, aga peaks vist silikoonist muffinivormi ostma, sest no hirmus keerukas oli pärast panni puhtaks saada:)

Poolest päevast hakkasin õhtusööki tegema:) Sest plaan oli proovida kanasuppi, aga veidi teistmoodi kui tavaliselt teen (idee taas FB Paleo retseptinurgast:
- 6 kana poolkoiba
- lillkapsast
- brokkolit
- porgandit
- maitserohelist
Kana poolkoivad külma vette keema ja läks vist tund või veelgi rohkem (oli vaja vahepeal abikaasa haava sidumas käia ja apteegis). Maitseks lisasin meresoola, pipraterad ja loorberilehte. Tõstsin koivad puljongist välja, tükeldatud lillkapsas ja brokkoli potti, mõne aja pärast lisasin jämedama riiviga riivitud porgandi. Veel veidi keetmist, lisasin tükeldatud kanaliha, maitserohelise ja supp oligi valmis:)

Kuna läksin õhtul külla, siis tahtsin juurviljade juurde kaasa võtmiseks esimest korda majoneesi teha. Läks veidi juba kiirustamiseks ja retsepti peab veidi timmima, aga muidu nägi välja täitsa nagu päris ning selline nagu selles videos näha- mõnus kreemjas. Aga jah, sidrunimahla peaks vähem panema ja sinepit lisama (video retseptis ongi kusjuures sinep, aga kuna seal ka suhkrut sees, siis ei lisanud praegu). Aga retsept siis järgmine:
- 200 ml kreekapähkliõli
- 1 muna
- 1 sidruni mahl (arvan, et 3 tl vast piisaks)
- pipart, soola
- küüslaugu küüs (kusjuures see ei läinud saumikseri all katki, nii et see ei andnudki sel korral maitset:D)
Põhimõtteliselt siis lööd muna purki (munakollane peab terveks jääma!), niristad õli, sidrunimahla, pipra, soola, küüslaugu küüne. Võtan muna nö saumikseri alla, hakkad suristama ja kui juba selline maksem mass tekib, siis võid ka liigutama saumikserit hakata (ja ma oleks pidanud siis selle küüslaugu küüne üles otsima:)). Ning suristad niikaua kui mõnus kreemjas ühtlane mass tuleb:) Nii lihtne ongi. Lisasin veel maitse mõttes tilli, et täitsa ok sai esimese korra kohta. Aga siin ka video nami-nami lehelt:

Et seal videos jah veidi teised koostisained (kogused veidi erinevad), aga eks põhimõte sama ja kogused timmitud vastavalt maitsele:) Igatahes soovitan katsetada! Ja külas oligi suht kerge- krõbistasin porgandit, paprikat selle tipkastmega, teiste sushi menüüst sain mina wakame salatit veidi ning keegi oli ettenägelikult ka pähkleid kaasa toonud. Nii et pidu missugune. Ja pean tunnistama, et kogu väljakutse ajal ei ole ma ka alkoholi pruukinud (muidu ikka nädalavahetustel või külla minnes saab veini joodud) ning täitsa huvitav tegelikult ja värskendav:)

18. päev

Üle pika aja sain siis kontorisse tööle. Jõudsin enne kell 9 alanud koosolekut oma smuuti (banaan, pirn, lonks vett) kokku keerata ja täitsa kenasti pidasin lõunani vastu (ok, vahepealaks mõned metspähklid). Lõunaks eileõhtust nämmat toitu ja mõned tükid pomelot. Kuna oli väga sebimisrohke päev, siis energiat ja tegutsemisisu jätkus kogu päevaks:)
Õhtusöögiks tegin ahjus porgandeid ja peakapsast (küpsetuskotis tunnikese 200 kraadi juures) ja sealiha minutipihvid šampinioni kattega:
- 4 minutpihvi
- isetehtud ürdisegu (tüümian, ürdisool, pipar, paprikapulber, ürdisegu)
- peotäis šampinione
- väike jupike ingverit
- 2 küüslaugu küünt
- praadimiseks kookosrasva
Tegin pihvid maitseaineseguga kokku ja praadisin mõlemilt poolt veidi. Seejärel asetasin foolumiga kaetud ahjupannile. Praadisin küüslaulu, seened ja ingveri, maitsestasin pipraga ning panin igale pihvile veidi seenesegu peale. Katsin ahjupanni fooliumiga ja pooleks tunniks 220 kraadisesse ahju (suhteliselt õhukesed tükid olid, et kui paksemad on, tuleks kauem hoida). Tegelikult jäi kogu toit veidi kauemaks ahju järelküpsema (ahi oli välja lülitatud), sest käisime tõime abikaasa laevalt ära:) Ning saimegi koju jõudes kohe õhtustama hakata:)

Kuna kõht oli nii tühi, siis ei viitsinud fotokat otsida ja tegin klõpsu telefoniga;) Igatahes kogu pere kiitis ja sõi. Lapsed pole eriti lihasõbrad, nii et nemad panustasid porganditele.
Õhtul sai maiustatud pomelot ja veidi pistaatsiapähkleid.

17. päev

Olen viimastel päevadel mõelnud, et kuidas mul on siiski suhteliselt lihtne olnud loobuda piimatoodetest ja leivast, saiast. Tõenäoliselt on asi selles, et kui endale midagi pähe olen võtnud, siis tundub kuidagi vale seda mitte täita:) Olen käinud mõned korrad paastulaagris (küll 3-päevastel vaid), aga paljud tuttavad on küsinud, et kuidas sa saad 3 päeva ilma söömata olla? Või et abikaasa naljatab, et pakib mulle ikka võileiva kaasa juhuks kui kõht tühjaks läheb:) Minu jaoks on see suhteliselt imelik küsimus ja mure, sest midagi keerukat ei ole ning minu jaoks pole see ka mingi enesepiitsutamine. Lihtsalt olengi 3 päeva vaid vee ja spetsiaalse tee peal. Kodus tavarutiinis oleks seda suhteliselt keerukas teha ja nõuaks suuremat ohverdust (seda enam, et siis vaja ka laste järele kantseldada, koduseid toiminguid teha), aga olles Lusika talus Viljandimaal on see täielik puhkus, nii kehale kui hingele. Saad laste teha massaaži, käia saunas, jalutada metsarajal, magada, magada, magada ja kui tahtmist, ka midagi lugeda. Olen proovinud ka vabastavat hingamist paastulaagris, aga vot sellele ei saanud pihta ja jäin lihtsalt magama seansi ajal:D Nii et eks ongi kõik meie peas kinni. Sest tean ju küll iseennast, kes varem end õhtuti ise üles kruttis, et "tahaks midagi head" ja olin siis võimeline kinni pistma karbi komme või paki lihalõike. Samas kui seda mõtet veidi peas seedida lasta, siis saan ise ka aru, et tegelikult ei taha, vaja ma hetkel midagi:) Kuid patustamine ei ole paha ja juhul kui see patustamine sulle midagi ka pakub, rohkemat kui see hetkeline tunne, et "issver kui hea see karp komme oli, tahaks veel!". Vaid et naudid ja tead, et järgmisel hetkel oled kenasti reel. Niisama nalja pärast ei ole väga mõtet, sest see viib lihtsalt libedale jääle. Eks need 17 päeva on suhteliselt lihtsalt olnud ka seepärast, et olen enamuse ajast töötanud kodust ja olnud kodus, et puuduvad need nt väljas söömas käimise ahvatlused. Samas teatasid sõbrannad, et saame reedel kokku ja sööme sushit (mida ma jumaldan!), siis ei hakkanud huvitaval kombel mitte kuidagi sees kriipsima, et "tahan ka!", sest mul on eesmärk 30 päeva väljakutse edukalt läbida:) Küll jõuab seda sushit veel süüa küll. Nii et eks ma otsin mõne paleo snäki retseptid ja naudin seltskonda:)

Sellised mõtted siis täna...Aga mida söönud olen? Hommikul praemuna praegud peekoni+šampinjonidega, juures kirsstomatid. Lõunaks tegin hunniku värsket salatit soolalõhega- hiinakapsas, värske porgand, virsik ja soolalõhe. Õhtul veidi kokkasin, et homme kontorisse oleks lõuna kaasa võtta ja väiksemale lapele ka lõunasöök kui ta hoidjaga kodus. Valmis veiseliha brokkoli ja tšilliga:
- 400 g mahedat veiseliha
- brokkolit
- 1 kuivatatud tšillikaun (ei olnud värsket käepärast)
- küüslaauku (seda topin võimalusel igasse toitu:))
- kookosrasva (mul kodus vaid extra virgin oliiviõli, millega praadida ei saa, aga põhimõtteliselt võib olla ka oliiviõli kookosrasva asemel)
- sool, pipar
Pruunistasin ribadeks lõigatud veiseliha koos tükeldatud tšillikauna ja küüslaauguga, valasin peale veidi vett ja jätsin nii 15 minutiks hauduma. Samal ajal keetsin brokkoli (3 minutit). Kui liha oli pehme, lisasin pannile brokkoli, segasin läbi ja lasin kaane all veel minuti maitsetel ühilduda ja õhtusöök valmis. Originaal retseptis oli soovitatud kõrvale nt bataati, aga minule sobis ka selline variant - liha ja roheline juba ju koos, mis sinna veel lisada:)

16. päev

Tõsiselt on kergem juba olla, mitte siis vast kaalult, aga enesetundelt. Endiselt nõuab sättimist need toidukordade vahed, sest nt enne lõunasööki kippus kõht tühjaks küll minema. Hetkel kodust töötades aga on tahtmine mingi poolik asi ära lõpetada ja siis sööma hakata:) Kuna külmkapis oli vaid 2 muna, siis hommikusöögiks tegin ühe pannkoogitaolise omleti ja praadisin juurde peekonit. Kõrvale redis+värske kurk+granaatõuna seemned. Lõunatoiduks eile õhtust sööki ja õhtuks meemaitselisi kaalikaid
- 1 kg kaalikat
- 200 ml kookospiima
- 2-3 sp mett
- 1 tl pipart
- 2 tl soola
- 1 sibul
Kaalikad kuubikuteks, asetada ahjupotti. Sibul rõngasteks ja kaalikale peale. Segada kokku kookospiim, mesi, maitseained ning valada kaalikatele. Katta fooliumiga ja küpsetada 200 kraadises ahjus 1,5h. Täitsa mee maitse oli, aga kuna kaalikad eriti mu lemmikud ei ole (toorelt on väga head!), siis tõenäoliselt ma seda toitu rohkem ei tee:)

Kuigi täna vastlapäev, siis ei olnud nagu eriti isu hakata katsetama paleo varianti vastlakuklitest (a'la mõni mandlijahuga muffin ja siis kookospiima koor vahtu ajada) ja väga midagi hernesupi asemel vaatama. Ju siis ei isutanud väga või kui isutas, siis selle suitsulihaga mõnusa kreemja hernesupi järele, mida lapsed sõid (isegi kui see oli poest ostetud Felixi oma:D). Eks järgmisel aastal söön;)

15. päev

Tundub, et söögi tegemine hakkab kuidagi lihtsamaks, loomingulisemaks minema- tuleb halle ajurakukesi liigutada (ja see igati positiivne):) Ja kui "õige" kraam kodus olemas ka, siis ei ole ohtu patustada ka. Lisan, et kodust ma kõike mitte paleot väljakutse algul välja ei visanud, sest see polnudki kõige hullem kraam (täistera pasta, toorsuhkur, müsli, pudru kraam, pruun riis, Biomarketist ostetud puljongikuubikud jne). Nii et hommikusöögiks sai praetud muna paprika sees ning juurde salat redisest, krevettidest, paprikast, maitseks sidrunist pigistatud mahl, ürdisool, pipar ja kodu aknal kasvavast sibulast mõned varred:

Õhtusöögiks katsetasin taas midagi veidi uut. Idee FB Paleo retseptinurgast - bataadi-friikartulid. Kuna mul oli ka paar pastinaaki, viilutasin needki ära. Määrisin ribastatud toorained oliiviõliga, maitseks ürdisoola, pipart ja tilli. Laotasin laialt küpsetuspaberile ja 200 kraadisesse ahju nii umbes pooleks tunniks (viimased 10 minutit panin grilli peale). Olin viimati bataati USAs söönud ja selline väike nostalgia oli:) Bataadi friikad olid suht pehmed, aga pastinaak mõnusalt krõmpsum. Juurde tegin lihapalle (mahe veisehakkliha, purustatud küüslaugu küüs, soola, pipart, muna) ahjus, väikesed kirsstomatid, sügavkülmast oma peenra till ja taas väga maitsev õhtusöök. Ja mis kõige rohkem rõõmu tegi Me sõi kohe suuure isuga ja iseäranis bataat meeldis. Nii et kindlasti teen seda kraami ka edaspidi:)

Tänaseks trenniks oli koristamine ja peale seda mõnus saun:) Elu on ilus:)

12., 13. ja 14. päev

Või noh, kokku võiks võtta kui Soome reisi päevad. Eks ma veidi ikka pabistasin ka, et kuidas hakkama saan ning endale kindlaks jään. Mitte, et nüüd hirmsasti junk'i järele igatsen või isutan, aga no ikka tahaks ju vahel:) Reede (12. päev) hommikupoolik läks suhteliselt kiiresti, nii et hommikusöögiks sõin vaid puuvilju ja esimene toidukord jäigi siis laevasõiduks (mil tavaliselt ikka burksi ja friikaid sööme:P). Aga sõin siis hoopis seda:

No tõenäoliselt see salatikaste polnud kõige parem, aga kuna polnud otseselt koorest, majoneesist, siis pigistasin silma kinni;) Õnneks või kahjuks antakse seda salatiportsu juurde nii vähe ka, et ega väga nagu maitset tundnudki. Kuna veetsime Soomes äia juures 3 päeva ja abikaasa hetkel veidi liikumisraskustega, siis teadsin, et mina olen sel korral see, kes teeb süüa. Tavaliselt läheme lihtsama vastupanu rada ning ostame kas pitsat, hiina toitu või muud külmutatud kraami, mida kiirelt, lihtsalt valmis saab. Aga mitte sel korral:) Valisin söögipoes korvi kasulikku, toitvat kraami täis ja äi vaid imestas kõrvalt, et mis see kõik maksma läks:D Tegelikult polnud midagi üle mõistuse kallist, tema lihtsalt oma söögikraami tasuta toidujaotuspunktidest saab;) Positiivne üllatus oli see, et poes oli väga palju erinevat värsket kraami, millega meil just kõik poed ei hiilga (tegemist oli suhteliselt tavalise, keskmise suuruse toidupoega). Hinnad muidugi kõigel sellel kallimad kui meil;) Õhtusöögiks tegin lõhe ahjus (maitseks värske sidrunimahl sidrunist, sool, pipar) ja värske salati (jääkapsas, paprika, kirsstomatid, porgand ja maitseks sool, pipar, sidrunimahl). Kõik sõid ja polnud häda midagi:)

13. päeva hommik...abikaasa sünnipäev. Enne kodust lahkumist jõudsin teha panni muffineid:
- 4 õuna
- 4 muna
- 100 grammi mandlijahu
- kaneeli
kaunistuseks pähkleid
Vahustasin munad, lisasin mandlijahu, kaneeli ja riivitud õunad ning muffinivormi. Peale 2 sarapuupähklit. Küpsetasin 200 kraadi juures 25 minutit. Kuna ei olnud aega neil täielikult jahtuda lasta ja paberkotti ka ei juhtunud kodus olema, siis olin sunnitud need panema kilekotti, kust neid laupäeva hommikul välja võttes väga ilusat kaubanduslikku välimust ei saanud oodata:) Ja teinekord peaks laskma rohkem küpseta just alt poolt ning ehk muretsema ka silikoonist muffinivormi, sest väga palju muffinit jäi paberi külge. Aga maitse oli täitsa hea- teinekord lisama äkki veidi soodat või rohkem mandlijahu, et kerkiksid ka veidi:) Kuid teen neid kindlasti teinekordki kui magusarooga vaja on, sest komponendid lihtsad ning tavaliselt kodus olemas. Pildi neist leiab veidi alt poolt, koos puuviljadega:)
Aga hommikusöögiks sai sel päeval tehtud omletti toorsuitsupeekoniga ning juurde paprikat, kirsstomateid, värsket kurki. Lõunasöök oli siis ka sama- tuli hommikul lihtsalt suurem ports :) Päeval käisime lastega ringi värskes õhus.
Õhtusöögi suhtes lasin end poes veidi ära rääkida- valmis abikaasa valmis seaprae välja. Lugesin etiketti ja kuna tundus enamvähem ok, siis võtsime. Juurde keetsin hunniku juurviljasid (sügavkülma letist), millele maitse lisamiseks panin veidi võid (sellist 82%-list ikka):

Juurviljad oli väga head, aga õnneks oli ka abikaasa seda meelt, et sellist sorti praade me enam poest ei osta- no polnud liha seal väga ollagi, maitsest rääkimata. Õhtusöögiks juurde sõid teised poest ostetud karamelli kooki ja mina nosisin muffineid:) Ning snäkiks suure taldrikutäie puuvilju (pomelo, mandariin, banaan)- huvitav, huvitav, kui need on niimoodi kenasti puhastatud, lõigatud, siis maitsevad need kohe kõigile paremini;)

14. päev....Algas praemunaga, millele praadisin juurde šampinjone, küüslaauku, paprikat ja kirsstomateid. Väga maitsev sai ja julgesin ikka veidi seeni süüa (nendega olen ettevaatlik, sest hakkavad maole. Hetkel kirjutas arst mulle 2 nädalaks maorohtu, sest minu puhul tõenäoliselt tegemist mao ülehappelisusega ning ka kroonilise maovaluga, mis viimasel ajal taas tihemini end tunda annab) ja väga hea kooslus oli. Sry, pilt jäi tegemata - liiga kiirelt sai toit otsa:))) Jõin üle pika aja ka mõned lonksud kohvi. Enne laevale minekut taas puuvilju, mõned rosinad, pählid. Laevas otsustasin külastada 8. teki söögikohta ning leidsin tavaliselt hiinakapsa, tomati, sibula salatile kanasalati ning võtsin juurde ka lõhesaia, millelt vaid lõhe ära sõin:) Et jah, pole see vaid salati krõmpsutamine minu teema;)

Koju jõudsime suht hilja, nii et õhtusöögiks õuna taas. Ja sidruniga maitsestatud vett olen paar päeva tublisti joonud- mõnus:)

Ma ei tea, kas see nüüd tingitud sellest, et väljakutse 50% läbitud, aga vot täna julgen öelda küll, et energiat on rohkem ja enesetunne on super hea....ning tundub, et see ka positiivselt mu kaalule mõjunud (endiselt plaanid kaaluda 2 nädala pärast kui väljakutse läbitud!). Kuigi õhtupoolikul ja loksuval laevasõidul olid haigutused kiired tulema, siis sellist rammestust või väsimust ei ole, just sellist, mis tekib tavaliselt peale söömist või noh, liigset söömist. Ja vot ei läinud burksi ja friikate peale meel segaseks - jah, tunnistan, et oleksin tahtnud ampsu võtta, aga kuna olen võtnud vastu otsuse väljakutse läbida ja seda oma tervise parandamise eesmärgil, siis ei tundunud see enese piinamisena. Ja olgu ka lisatud, et kui mingi asi ikka piinana tundub, siis ei ole mõtet seda teha. Nii et väga tõenäoliselt näete mind peale väljakutset söömas sushit, sefiiritorti (minu ülim lemmik, milleta üks mu õige sünnipäev olla ei tohiks...ja kellegi teise oma ka:D) ja vahel ka burksi, sest tõenäoliselt ei suuda ma ühteti toitumist muuta niiiii söödavaks iseendale, et sellised pahed välja jätan. Hetkel arvan, et minust võiks saada 80/20 paleo (loe lähemalt erinevate paleo toonide kohta SIIN)...Aga vaatame, mida väljakutse lõpus arvan;) Hetkel siis veel harjumuse tekkimisest puudu vaid nädal (nagu räägitakse, siis tekkivat harjumus 21 päeva kui midagi regulaarselt 21 päeva järjest teha). Ja kui saaks selle liikumise osa ka veel kuidagi harjumuseks...aga vot keerukat kuskilt see algus lahti teha ning eks veidi laiskus ka;)